​Kivi, mis kõneleb – Mõnuste paemurru lugu ekraanil

30. septembril toimus Mõnuste külas Saunaja talu rehihoones dokumentaalfilmi „Mõnuste paemurru lugu“ esilinastus ja tänusündmus, kus kohtusid inimesed, kes filmi panustasid – nii kaamera ees kui ka kulisside taga. See oli tänuõhtu kõigile, kes olid osa kandnud loo sünnist, 
Rännak maa ja mälu sügavustesse
mille juured ulatuvad sügavale Eesti maa ja mälu kihtidesse.
Režissöör Aljona Suržikova (Diafilm OÜ) on põiminud filmi geoloogilise ja kultuuriajaloolise pärandi, kohalike elanike mälestused ning geoloog Rein Einasto, hüüdnimega Paevana, mõtisklused paekivi tähendusest Eesti looduse ja rahvuse loos. See lugu ei lase end unustada – iga samm paemurru radadel ja iga kivitükk kannab endas killukest meie rahva mälust.
Mõnuste käsitsi kaevandatud kvaliteetne paekivi on rännanud kaugemale kui vaid kodukandi ehitistesse. Seda leidub Kernu mõisa ja Nissi kiriku seintes, kuid ka Iisaku katedraali müürides, Neeva jõe kaitserajatistes ning Talvepalee välisviimistluses.
Paemurd, mida kohalikud kutsuvad hellitavalt Murrumetsaks, on kui elav pärimuspaik, mis ei lase end unustada. Sealne vaikus ja kivide väärikus kannavad endas midagi ajatut – justkui oleks iga kivikiht uus salm rahva vanast laulust, mis jutustab töödest, rännakutest ja järjekindlusest.
Filmi süda – Rein Einasto, Paevana
Filmi keskmes on geoloog Rein Einasto, mees, kes on pühendanud oma elu Eesti maastike uurimisele ja hoidmisele. Filmis räägib Einasto paekivist kui meie rahvuskivist, mille kaudu on võimalik mõista ka iseennast ja oma juuri. Tema elutarkus ja soe huumor teevad teadusest inimliku ja ligipääsetava taseme.
Einasto intervjuud, mis filmiti osaliselt tema kodus Tallinnas, annavad teosele teadusliku ja filosoofilise mõõtme. Kõik jäädvustatud materjalid, sealhulgas pikemad vestlused, jäävad Ristema Talu Muuseumi kogusse, et olla tulevastele põlvkondadele uurimis- ja õppeallikaks.
Filmi sünd ja kogukonna jõud
Võtted toimusid mitmes etapis aastatel 2024–2025, peamiselt Mõnuste paemurrus, Ristema Talu muuseumis, Kubja, Saunja ja Mäe talus, Mõnuste külakeskuses ning Kernu mõisas.
Kaamera ette jõudsid lood, mis muidu kipuvad kaduma koos vanema põlvkonna mälestustega.
Projekti viidi ellu koostöös Ristema Talu Muuseumi, Hageri Muuseumi ja MTÜ Mõnuste Külaarendamise Seltsiga, filmitegijate tehnilise toe tagasid Longholm OÜ ja Diafilm OÜ.
Filmiprotsess oli kogukondlik algatus – elanikud aitasid võtteid korraldada ning korrastasid filmi käigus ka paemurru matkarada, mis on nüüd paremini tähistatud ja külastajatele avatud.
„Me ei tee lihtsalt filmi – me talletame identiteeti,“ ütles üks osalejatest. „Mõnuste lugu on osa meist endist.“
Filmi helimaailm on kui eraldi tegelane – õrn, kuid samas sisemiselt jõuline.
Heliloojate Madis Loorentsi ja Sara Arumetsa loominguline käekiri ühendab looduslike helide lihtsuse ja inimhääle soojuse, moodustades emotsionaalse silla vaataja ja kujutatud maailma vahel. Carmel Sengbuschi vokaal ja Madis Loorentsi instrumentaalne tundlikkus loovad intiimse atmosfääri, kus iga noot justkui hingab koos maastiku ja vaatajaga.
Tähenduslik koostöö ja väärikas tulemus
Filmi tootmine oli algselt planeeritud lõppema kevadel 2025, kuid töö maht ja partnerite lisandumine pikendasid ajakava sügiseni.
Koostöös Hageri Muuseumi ja Rein Einastoga laienes projekti haare, lisandusid uued võttekohad ja visuaalid, mis andsid filmile täiendava ajaloolise ja teadusliku kaalu.
Pärast esilinastust oli geoloog Rein Einasto silmnähtavalt liigutatud. Tema sõnad kõlasid kui kokkuvõte kogu filmi vaimsusest:
„Need kõik need kaadrid ja see muusika, kõik koos – see kodutunne, see looduslähedus, lilled ja need sipelgad seal jooksevad. Kõik see on nii ilus ja nii loomulik. Ja teisalt, see on vajalik – see viib meid tagasi iseenda juurde, tagasi selle eluviisi juurde, mida me ei tohi kunagi unustada, kui me tahame üldse selles maailmas ellu jääda. Ja see on sellest filmist nii hästi õnnestunud. See peab hakkama liikuma, külast külla ja riigist riiki. Sest see vaimsus on kõigile vajalik. Kui me tahame inimesena looduses ellu jääda, sellel väikesel planeedil.“
Einasto sõnad võttis saalis vastu pikk ja soe aplaus. Tema siiras rõõm ja tänu olid parim kinnitus, et „Mõnuste paemurru lugu“ on on hingeline teekond tagasi juurte juurde.
Pärand, mis jääb elama
„Mõnuste paemurru lugu“ on kultuurilise, ajaloolise ja teadusliku väärtuse säilitamise tööriist, mis aitab hoida elus Mõnuste piirkonna unikaalset pärandit ja pakub väärtuslikku õppematerjali nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele.
Filmil on nii eesti- kui ingliskeelsed subtiitrid, mis muudavad selle kättesaadavaks ka rahvusvahelisele publikule.
Filmi rahastasid:
  • Lääne-Harju Koostöökogu
  • Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp
  • Kohaliku Omaalgatuse Programm
  • ​Saue Vallavalitsus
Filmi sünd ei oleks olnud võimalik ilma kogukonna ühise pingutuseta. Iga vabatahtlikult panustatud tund, iga nõuanne ja iga abikäsi on olnud hindamatu.
Merle Beljäev
Ristema Talu Muuseumi juhataja

Meist meedias

Saue Valdur, jaanuar 2026 LK1:Saue Valdur, november 2024 LK10:
​Raplamaa Sõnumid, 6. oktoober 2025

VAATA FILMI JUPITERIS

Projekti rahastajad:

Fotod filmivõtetest

Esilinastus/tänusündmus

Fotod: Joonas Krautz

Filmi treiler

Märkamised

Mõnuste paemurru lugu saavutas rahvusvahelisel filmifestivalil 1st Monthly Film Festival võidu, pälvides detsembrikuises tihedas konkurentsis parima filmi (Best Film) auhinna.
Festival toimus Serbias, Belgradis, tuues kokku loojad üle maailma. Žürii tõstis esile filmi visuaalset keelt ja võimet avada ühe paiga ajalugu läbi geoloogilise ning inimliku perspektiivi.
​Dokumentaalfilm „Mõnuste paemurru lugu“ valiti The Julob International Film Festivali ametlikku programmi. Festival toimus märtsis Owerris, Imo osariigis Nigeerias.