Meist

Ristema talu muuseum taas avatuks

Mõnuste küla kogukonnamuuseum on taasavatud 2018. aasta juunis. Ristema talu aidas olevat Mõnuste küla elanike sõnul tegutsenud kohalik muuseum juba 1980. aastatel. Toonane Ristema peremees, Evald Rennik, kogus piirkonna ajalugu, kohalikke lugusid ja taluesemeid. Alles oli hoitud kirjavahetus, postkaardid, tikandid, koolivihikud, karjapäevikud ja ka kogu dokumentatsioon kohalike kolhooside loomisest. Pärast Evald Renniku surma jäi muuseum avalikkusele suletuks, osa eksponaate hävis, aga enamik asju rändasid aida pööningule. Muuseum sai uue elu suuresti tänu piirkonna inimeste huvile ja soovile oma kodukoha pärandit hoida. Eksponaatide väljapanekuks sai jõudumööda korrastatud vana ja väärikas ait.

Evald Rennik (1911-1983)

Ristema talu peremees ja kohaliku mälu talletaja

Evald Jakobi poeg Rennik sündis 7. aprillil 1911 Tallinnas. Tema isa suri umbes aasta pärast Evaldi sündi ning ema jäi kahe pojaga. Kui Evald oli nelja-aastane, võttis isa vend Jüri Rennik ta enda juurde Mõnuste külla Ristema tallu. Ristema oli paik, kus olid üles kasvanud ka Evaldi isa ja vanaisa.
Jüri Rennik jäi Ristema tallu elama ja ehitas praeguse Ristema talu elumaja. Ta ise peret ei loonud ning Evaldist sai tema kasvandik, keda hilisemates mälestustes on nimetatud ka kasupojaks.
Nii kujunes Ristemast Evaldi päriskodu juba lapsepõlves.
Evald õppis 1919–1925 Kernu 6-klassilises algkoolis. Kernu kooli kroonikas on ta nimeliselt kirjas 1925. aasta esimese viie 6. klassi lõpetaja seas. Pärast kooli töötas ta kodutalus, käis 1927. aastal Hageris leeris ning teenis aastatel 1931–1932 Eesti kaitseväes, muu hulgas Narvas 1. jalaväerügemendi III pataljoni staabikirjutajana. Hiljem täiendas ta end kodupõllumajanduskoolis.
Evald abiellus Mõnuste külast pärit Olly Kraamiga, kes oli sündinud 1914. aastal Liiva talus. Ristemal on säilinud nende kirjavahetust juba 1930. aastatest. Need kirjad annavad lisaks nende kahe suhtele väärtusliku pildi tolleaegsest maaelust ja inimeste argipäevast.
Evaldil ja Ollyl sündis 1949. aastal poeg Lembit, kuid laps haigestus kopsupõletikku ja suri vaid kahenädalasena. Rohkem lapsi neil ei olnud.
Koduloolane ja kroonikEvaldi elutöö üks väärtuslikumaid osi oli kohaliku ajaloo kogumine ja üleskirjutamine.
Tema kirjutamishuvi polnud juhuslik. Juba sõjaväes teenis ta staabikirjutajana ning hilisemates mälestustes kirjeldatakse teda haritud ja kirjutamiskalduvustega mehena. Tema ülestähendusi kasutatakse allikana tänaseni.
Pensionieas pühendus Evald koduloole veel põhjalikumalt. Tema teadaolevate käsikirjade hulka kuulub muu hulgas „Mõnda Kernu minevikust“ (1979) ning töid Hageri koguduse ja palvemajade ning Haiba sovhoosi ajaloo kohta.
Ristema talu muuseumi rajajaEvald ei tahtnud minevikku ainult paberile panna. Ta kogus ümbruskonnast vanu esemeid, dokumente ja lugusid ning rajas Ristema talu aita muuseumitoa.
Vanemad külaelanikud mäletavad, et inimesed tõid Ristemale oma taludest vanu esemeid. Evaldi kogusse kuulusid muu hulgas tööriistad, kirjad, postkaardid, koolivihikud, karjapäevikud, käsitööesemed ja kohalike kolhooside loomisega seotud dokumendid.
Seega oli Evaldi muuseum tegelikult juba tollal kogukonnamuuseum.
Evald ja Hageri kogudusEvaldi elus oli oluline ka usk. Olly oli sügavalt usklik ning allika järgi mõjutas tema vaimsus ka Evaldit. Evald tegutses Hageri koguduses ilmikjutlustajana ning tema tegevus oli seotud Hageri ja Tõdva palvemajaga.

MUUSEUMITEATER

Ristema talu muuseumi rajamise üheks suureks ajendiks oli talu pööningult leitud kirjad kahe armastaja vahel. Neid lugedes kangastus silme ette kunagine elu Mõnuste külas, inimesed oma tunnete ja igapäevategevustega.
Ega ajas ju palju muutunud pole, ikka tunneme igatsust, unistame ja armume, aga väljendusviis on tänapäeval kindlasti teine. Kes see ikka enam 12-leheküljelisi kirju teineteisele saadab? Täna oleme harjunud lühendite, emoji’de ja heal juhul sõnumites paar lauset korraga saatma. Seetõttu ehk sõjaajal saadetud kirjad meid nii
sügavalt puudutavadki. Kirjadele andsid uue elu harrastusnäitlejad Aare Puht ja Maarja Lillemäe, lugedes neid ette ühel muuseumi avasündmusel. Ehk olid need kirjad põhisüüdlaseks, et meil tekkis mõte rajada lausa
muuseumiteater. Plaan oli jutustada muuseumi lugusid läbi erinevate etteastete. Mõnuste küla kuuendal kokkutulekul tuleb esmaettekandele lavastus Aada ja Aadu lugude sarjast. Esimene lugu räägib tarkustest, mis Ristema talu muuseumi vanades põllumajandusajakirjades seisab. Aadu ja Aada tegelaskujudele kirjutavad
tekstid Maarja ja Merle, mida ühiselt lavastatakse etteasteks. Aadu (Aare) ja Aada (Maarja) on aastaid
koos elanud abielupaar, kes teevad omi igapäevatoimetusi. Aada on väga uudishimulik ja võiks veeta
päevi nutitelefonis. Aadu seevastu hindab vanu ajatuid elutarkusi ja on iseäranis abivalmis oma naabrite vastu. Aadu lahkust kipub ära kasutama üksik naabrinaine Deodoora (Merle), kelle lambad erakordselt tihti aiast valla pääsevad. Eks siis tarvis ju jälle Aadu appi kutsuda. Igal juhul on need tegelaskujud küllalt naljakad, et neid kehastada ja näis kuis nende käekäik (läbi Maarja sule) jälle edasi läheb. Kui on olemas näitlejad, siis loomulikult tarvis ka üht ägedat kultuurikuuri. Nii sai tühjaks veetud aastaid kola täis olnud Ristema laudahoone, otse üle hoovi, muusemi vastas. Senised etteasted värskes teatris on läinud suurepäraselt. Järelikult sai hea.
Merle, Maarja ja Aare

Keraamika KATUSEKAMBRIS

Tere tulemast keraamikaateljeesse, kus aeg seisab hetkeks ja loovus voolab! See on paik, kus argimured jäävad ukse taha ning avaneb maagiline võimalus avastada endas midagi täiesti uut ja üllatavat.
Lisaks savivoolimisele saate siin vabalt lobiseda – jagada oma mõtteid, unistusi ja kogemusi maailmast. Maailmavaadete segunemine, uute sõprade leidmine ja inspireerivad vestlused on osa sellest kogemusest. Üksinda või seltskonnaga, siin on ruumi kuni kümnele inimesele, kes soovivad kogeda kunstilist loomist.
Nii et võtke aeg maha, laske loovusel lennata ja avastage enda sees peituv kunstnik. Keraamikaateljee ootab teid – koht, kus luuakse mitte ainult savi esemeid, vaid ka mälestusi, inspiratsiooni ja uusi sõpru.
Vaata lisa Merlenda OÜ

Mõnuste Juustukoda

Juustumeister Reino Bürkland

Mõnuste Juustukojas valmistatakse käsitööjuustu ja see asub iseenesest mõistetavalt Harjumaal Mõnuste külas ja Linnumetsa talus. Tooted sünnivad õnnelike lehmade kontrollitud kõrge kvaliteediga piimast. Me teame nende lehmade nimesid ja me tervitame neid aasta ringi õues karjamaal. Kõik tänased ja homsed Mõnuste juustukoja tooted on valmistatud traditsiooniliste meetoditega ning võimalikult naturaalselt ilma kunstlike lisaaineteta, sest me usume, et looduslähedane elustiil on ainuke, millel on pikemas perspektiivis tulevikku.
Vaata lisa SIIN

Kernu Mõis

Vaid mõne kilomeetri kaugusel asub maalilise paisjärve kaldal klassitsismlikus stiilis Kernu mõis. Mõisakompleks laiub 64-hektarilisel maatükil, mis on ühelt poolt piiritletud maalilise Kernu paisjärvega ning teiselt poolt vana mõisapargiga, millest vanima tamme vanuseks tervelt 235 aastat!
Oma linnaläheduse, looduskauni keskkonna ja suur- hotellidega võrreldava väiksusega on Kernu mõis ideaalseks puhkuspaigaks igaühele, kes soovib võtta hetkeks argipäeva hoo maha, et nautida hetki lähedaste seltsis ja looduses. Vaata lisa SIIN

Mõnuste külatee

Mõnuste küla ühest servast teise läbib 8 km looklevat külateed. Kui kunagi arvati, et küla nimi on tekkinud sileda ja mõnusa tee poolest, siis viimased aastakümned seda kuidagi ei samastada ei kannatanud. Mõnusast teest olid saanud vaid augud ja pori ning lõputu kogus tolmu...
Kui meie küla noormees Armo kooli lõpukirjandis "Minu unistus" kirjutas sellest, et küll oleks hea kui Mõnuste küla teel oleks asfalt, ei aimanud ta, et selleks veel kolmkümmend aastat kulub. Aga nüüd on unistused teoks saanud ja tolmuvaba tee tervitab nii omasid kui külalisi. Selle eest tänu Saue vallavalitsusele!

Naudi muusikat

Mõnuste küla inimesed on väga kokkuhoidvad ja üksteist toetavad!

Vaata lisa Mõnuste küla kodulehelt

MEIST