Meist

Ristema talu muuseum taas avatuks

Mõnuste küla kogukonnamuuseum taasavatud juba 2018 aasta juunis. Ristema talu aidas olevat Mõnuste küla elanike sõnul tegutsenud kohalik muuseum juba 1980ndatel aastatel. Toonane Ristema peremees, Evald Rennik, kogus piirkonna ajalugu, kohalikke lugusid ja taluesemeid. Alles oli hoitud kirjavahetus, postkaardid, tikandid, koolivihikud, karjapäevikud ja ka kogu dokumentatsioon kohalike kolhooside loomisest. Peale Evald Renniku surma jäi muuseum avalikkusele suletuks, osa eksponaate hävis, aga enamus asjad rändasid aida pööningule. Muuseum sai aidatud taas „elule“ suuresti piirkonna inimeste huvist ja soovist. Eksponaatide väljapanekuks sai jõudumööda korrastatud vana ja väärikas ait.
Meie eesmärk on väärtustada piirkonna ajalugu, tutvustada huvilistele meid igapäevaselt ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit ajaloo paremaks mõistmiseks. Muuseumi toimimiseks on kaasatud Mõnuste küla ja Hageri kihelkonna vabatahtlikud ajaloohuvilised. Nõuandjaks on Hageri muuseum. 2020 aasta suvel osalesime Avatud Talude päeval ja muuseumit käis kaemas ca 500 külastajat. Nii suur huvi ja positiivne tagasiside andis indu juurde edasi tegutseda. Ristema talu muuseumi on alates 2018 aasta avamisest tänaseks külastanud ligikaudu 1600 inimest, kaugemad külalised on olnud Kanadast ja Saksamaalt.
Merle, Ristema perenaine

murrumäe matkarada

Mõnuste paemurd on tuntud mitme nime all. Kohalik rahvas kutsub seda piirkonda Murrumetsaks. Paekarjäär on arvele võetud ürglooduse objektina (geoloogiline objekt, millel on püsiv teaduslik ja kultuuriajalooline väärtus) ja kantud “Eesti ürglooduse raamatusse”. Mõnuste küla servas n.n. Murrumetsa sees leiame ääretult suure ja sügava vana paekarjääri, mida kohalik rahvas nimetab paemurru aukudeks. Kuidas need augud sinna tekkisid? Nii nagu igal asjal oma ajalugu, nii ka sellel, alljärgnevalt valgustame seda küsimust lähemalt. Mõnuste küla kuulus Kernu mõisa maavaldusse, rahvajutu järgi olnud selle mõisa omanik paarsada aastat tagasi keegi “Ungru parun” kes küll muud olla ei saanud kui parun Ungern-Sternberg, sest Hageri koguduse vanadest kirjadest on näha, et see parunite sugu oli võrdlemisi hilisel ajal veel 1857.a. Kernu mõisa omanikuks. Siit hakkabki hargnema Mõnuste pae murru ajalugu, kui paroni naine tahtis olla vene keisrite sugulane, siis võis see küll väga võimalik olla, sest vene meesvalitsejad abiellusid tihti just saksa ja preisi valitsejate tütardega. Sugulus vahekord Kernu paruni ja vene valitsejate vahel viisid asjad nii kaugele, et Kernu paron hakkas oma mõisa maapõue vara-paasi selle aegsesse Petrogradi vedama. Tööd oli ju selle juures nii palju, et mõisa tööjõust ei jätkunud, selle eest muretses aga tsaarinna kes saatis Mõnustesse 500. töölist pae väljavõtmiseks. Nii siis läksid ligi 10.m. pae mürakad Mõnustest härgade jõul Tallinna sealt laevaga sihtkohta, pae lahmakate kaal pidi olema 25 – 30 tonni. Nendest on oma alusmüüri saanud Iisaku kirik, kividel olevat praegugi sisseraiutud firmamärk “Kernu”. Aga ka muude ehituste jaoks viidud siit materjali, isegi Neeva kalda kindlustamiseks pae plaate. Siit võetud paas on oma vastupidamise poolest hea, mida sügavamalt võetud seda parem. Talude müügi ajastul 1870.a. paiku jättis selleaegne mõisa omanik paeala umbes 10.ha ulatus müümata. Omariikluse ajal oli tähendatud maaala riigimetsaks. Kuigi Mõnuste paekarjääri pole enam kuigi palju kasutatud, pea paar sajandit, pole riigi huvi veel selle vastu lõppenud. Aastal 1968 tehti siin ülisügavaid puurauke, võeti palju proove, rahva seas olid jutud, olevat Mõnuste aladelt 500. ha paeala leitud, räägiti jälle uuest suurtootmisest, küla evakueerimisest, raudtee väljaehitamisest Riisipere jaama. Siis jäi asi soiku.

MUUSEUMITEATER

Ristema talu muuseumi rajamise üheks suureks ajendiks oli talu pööningult leitud kirjad kahe armastaja vahel. Neid lugedes kangastus silme ette kunagine elu Mõnuste külas, inimesed oma tunnete ja igapäevategevustega.
Ega ajas ju palju muutunud pole, ikka tunneme igatsust, unistame ja armume, aga väljendusviis on tänapäeval kindlasti teine. Kes see ikka enam 12-leheküljelisi kirju teineteisele saadab? Täna oleme harjunud lühendite, emoji’de ja heal juhul sõnumites paar lauset korraga saatma. Seetõttu ehk sõjaajal saadetud kirjad meid nii
sügavalt puudutavadki. Kirjadele andsid uue elu harrastusnäitlejad Aare Puht ja Maarja Lillemäe, lugedes neid ette ühel muuseumi avasündmusel. Ehk olid need kirjad põhisüüdlaseks, et meil tekkis mõte rajada lausa
muuseumiteater. Plaan oli jutustada muuseumi lugusid läbi erinevate etteastete. Mõnuste küla kuuendal kokkutulekul tuleb esmaettekandele lavastus Aada ja Aadu lugude sarjast. Esimene lugu räägib tarkustest, mis Ristema talu muuseumi vanades põllumajandusajakirjades seisab. Aadu ja Aada tegelaskujudele kirjutavad
tekstid Maarja ja Merle, mida ühiselt lavastatakse etteasteks. Aadu (Aare) ja Aada (Maarja) on aastaid
koos elanud abielupaar, kes teevad omi igapäevatoimetusi. Aada on väga uudishimulik ja võiks veeta
päevi nutitelefonis. Aadu seevastu hindab vanu ajatuid elutarkusi ja on iseäranis abivalmis oma naabrite vastu. Aadu lahkust kipub ära kasutama üksik naabrinaine Deodoora (Merle), kelle lambad erakordselt tihti aiast valla pääsevad. Eks siis tarvis ju jälle Aadu appi kutsuda. Igal juhul on need tegelaskujud küllalt naljakad, et neid kehastada ja näis kuis nende käekäik (läbi Maarja sule) jälle edasi läheb. Kui on olemas näitlejad, siis loomulikult tarvis ka üht ägedat kultuurikuuri. Nii sai tühjaks veetud aastaid kola täis olnud Ristema laudahoone, otse üle hoovi, muusemi vastas. Senised etteasted värskes teatris on läinud suurepäraselt. Järelikult sai hea.
Merle, Maarja ja Aare

Keraamika KATUSEKAMBRIS

Tere tulemast keraamikaateljeesse, kus aeg seisab hetkeks ja loovus voolab! See on paik, kus argimured jäävad ukse taha ning avaneb maagiline võimalus avastada endas midagi täiesti uut ja üllatavat.
Lisaks savivoolimisele saate siin vabalt lobiseda – jagada oma mõtteid, unistusi ja kogemusi maailmast. Maailmavaadete segunemine, uute sõprade leidmine ja inspireerivad vestlused on osa sellest kogemusest. Üksinda või seltskonnaga, siin on ruumi kuni kümnele inimesele, kes soovivad kogeda kunstilist loomist.
Nii et võtke aeg maha, laske loovusel lennata ja avastage enda sees peituv kunstnik. Keraamikaateljee ootab teid – koht, kus luuakse mitte ainult savi esemeid, vaid ka mälestusi, inspiratsiooni ja uusi sõpru.
Vaata lisa Merlenda OÜ

Mõnuste Juustukoda

Juustumeister Reino Bürkland

Mõnuste Juustukojas valmistatakse käsitööjuustu ja see asub iseenesest mõistetavalt Harjumaal Mõnuste külas ja Linnumetsa talus. Tooted sünnivad õnnelike lehmade kontrollitud kõrge kvaliteediga piimast. Me teame nende lehmade nimesid ja me tervitame neid aasta ringi õues karjamaal. Kõik tänased ja homsed Mõnuste juustukoja tooted on valmistatud traditsiooniliste meetoditega ning võimalikult naturaalselt ilma kunstlike lisaaineteta, sest me usume, et looduslähedane elustiil on ainuke, millel on pikemas perspektiivis tulevikku.
Vaata lisa SIIN

Kernu Mõis

Vaid mõne kilomeetri kaugusel asub maalilise paisjärve kaldal klassitsismlikus stiilis Kernu mõis. Mõisakompleks laiub 64-hektarilisel maatükil, mis on ühelt poolt piiritletud maalilise Kernu paisjärvega ning teiselt poolt vana mõisapargiga, millest vanima tamme vanuseks tervelt 235 aastat!
Oma linnaläheduse, looduskauni keskkonna ja suur- hotellidega võrreldava väiksusega on Kernu mõis ideaalseks puhkuspaigaks igaühele, kes soovib võtta hetkeks argipäeva hoo maha, et nautida hetki lähedaste seltsis ja looduses. Vaata lisa SIIN

Mõnuste külatee

Mõnuste küla ühest servast teise läbib 8 km looklevat külateed. Kui kunagi arvati, et küla nimi on tekkinud sileda ja mõnusa tee poolest, siis viimased aastakümned seda kuidagi ei samastada ei kannatanud. Mõnusast teest olid saanud vaid augud ja pori ning lõputu kogus tolmu...
Kui meie küla noormees Armo kooli lõpukirjandis "Minu unistus" kirjutas sellest, et küll oleks hea kui Mõnuste küla teel oleks asfalt, ei aimanud ta, et selleks veel kolmkümmend aastat kulub. Aga nüüd on unistused teoks saanud ja tolmuvaba tee tervitab nii omasid kui külalisi. Selle eest tänu Saue vallavalitsusele!

Naudi muusikat

Mõnuste küla inimesed on väga kokkuhoidvad ja üksteist toetavad!

Vaata lisa Mõnuste küla kodulehelt

MEIST